Laurentsius

Laurentsius (kodanikunimega Lauri Sillak, s. 1969) on oma põlvkonna väljapaistvamaid maalikunstnikke Eestis. Tema efektselt mitmekihiline maalimislaad kombineerib klassikalist ehk akadeemilist joonistus- ja maalimisoskust mitmesuguste modernistlike ning järelmodernistlike esteetiliste impulssidega, vaataja kunstialast eruditsiooni, tähelepanuvõimet ja irooniameelt proovile panevate mängudega nii pildi sees kui ka pildi pinnal.

Aastatel 1990–1996 õppis ta maalikunsti Eesti Kunstiakadeemias, kus tegutses hiljem niisamuti õppejõuna. Alustas Eesti taasiseseisvumise järel aplombikate suuremõõtmeliste postmodernistlike maalidega, töötades meelsasti tandemis (Tommy & Laurentsius, Laurentsius & A.D). On pälvinud mitmeid kunstipreemiaid, sealhulgas Konrad Mäe medali 1999. aastal (koos A. D. ehk Anna Daniela Saalistega) ja 2009. aastal ning Kristjan Raua preemia 2014. aastal.

Formaadilt, taustalt ja koloriidilt mõneti Johannes Vermeeri krestomaatilist maali „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga” (u 1665) meenutavas portrees „Laurits” (2020) kujutab Laurentsius üht oma kaasaegset, fotokunstnik Peeter Lauritsat ultramariinsinise salliga. See pole tal siiski esimene kord head sõpra meeles pidada, sest juba 2005. aastal valmis tal omalaadne ümbert..tlus või n-ö DJ-remix ühest Lauritsa fotopannoost, mis omakorda kujutas endast Leonardo da Vinci „Püha õhtusöömaja” (u 1490. aastad) pastišši. Teos „Laurits” oli eksponeeritud osana Eesti Kunstnike Liidu 2020. aasta kevadnäituse programmist ehk Kai Kaljo kureeritud rühman.itusel „Kunstnikud maalivad kunstnikke” (21. V–5. VII 2020) Tallinna Kunstihoone galeriis.

Nomineeris kvartaliajakiri KUNST.EE