Urmas Pedanik

Urmas Pedanik (s 1949) on eesti maalikunstnik, kes kerkis hüperrealistliku stiiliga esmakordselt esile 1970. aastate teises pooles. Tänapäeval kuuluvad nii mõnedki tema selle perioodi elektroonikaalased õlimaalid, nagu näiteks „Trükitud skeem I“ (1977) ja „Valgus elektrikilbil“ (1978), rahvusliku kunstiajaloo kullafondi, olles arvel muuseumikogudes nii Tallinnas kui ka Tartus. Alates 1986. aastast tekkis tema loomingusse pea veerandsajandi pikkune paus, mis kestis 2010. aastani. Nii näiteks oli tema 2018. aasta Draakoni galerii isiknäitus „Simuleeritud maailmad“ alles tema viies isiknäitus, kuigi ta oli alustanud juba 1970. aastatel.

Urmas Pedaniku elektroonikaalaste maalide fenomeni selgitabki lühidalt paradoks, et kunstniku hüperrealistlik käsitlusviis ei ole vahepealsete aastatega muutunud, küll aga on kardinaalselt muutunud maailm selle taustal. Analoogelektroonika ajastu on möödas ja alanud on uus digitaalse elektroonika ajastu. Muutust sümboliseerivad vaakumlamp, transistor ja digitaalne trükkplaat.

Nomineeris Eesti Kunstnike Liit.