VAHETA TAUSTA
    MENÜÜ

    Sadolini kunstikogule pandi alus 1990. aastal, juba toonase EKE Sadolini aegadel. Idee tuli Soome äripartneritelt (Ulf Rönnholm ja Jan Waselius), kes ise tarmukate kunstikollektsionääridena nägid, et oma kunstikogu oleks firmale kasulik kapitalipaigutus. Tõepoolest, majanduslik olukord NSV Liidus halvenes päev-päevalt, Berliini müür oli langenud, rubla kurss kukkus ja keegi ei teadnud tegelikult, mida toob endaga kaasa homne päev. Ent kunstil oli püsiväärtust, sõna otseses mõttes, ja seda sai rubla kukkudes soetada suhteliselt odavalt. Ka endine ES Sadolini peadirektor Rein Reile on tunnistanud, et kunsti soetamine oli ettevõttele algselt ennekõike ikkagi investeering. Nii nõustas ES Sadolini algusaastatel kollektsioneerimisel tuntud kunstiteadlane Jüri Hain. Edaspidi nähti kunsti ja kunstnike toetamises pigem Sadolini enda identiteedi üht alustala. Akzo Nobel Baltics AS-i praegune direktor Piret Minn on sedasama liini jätkanud, öeldes, et kunsti toetamine on firma jaoks kahtlemata investeering, kuigi mitte niivõrd rahaline, kuivõrd investeering inimestesse.