Viktoria Berezina

Viktoria Berezina (s. 1994) on ukraina rahvusest kunstnik, graafiline disainer ja kunstikorraldaja, kes elab ja töötab alates 2022. aasta oktoobrist Tartus.

Berezina kollaažide seeria „Mürast moodustuv nägu” (2023) oli esmakordselt eksponeeritud Tartu Kunstimuuseumi projektiruumis toimunud samanimelisel isiknäitusel (21. VI–28. IX 2025). Teosed valmisid Tartu Aparaaditehase ateljees pärast põgenemist okupeeritud Hersonist. Need kollaažid on kunstniku sõnul moodustatud tema sisemaailma varemetest – ajal, mil oma peegelpiltki tundus võõras ja iga päev algas küsimusega, kuidas edasi. Seeria ei moodusta ühtset jutustust: näha on vaid erinevad killud, mälupildid, tekstuurid ja kihistused. Kollaaž ei ole siin pelgalt teose tehnika, vaid ka metafoor sõjapõgenikuks olemisele – katse end tükkidest uuesti kokku seada, teades, et uut terviklikku identiteeti ei pruugi sündida. Kompositsioonides kumav kollane värv ei ole kunstniku sõnul päikesevalgus, vaid leekide kustumise järel hõõguvad söed, mis sümboliseerivad vastupanu. Need ei soojenda enam, kuid hoiavad siiski külma eemal.

Viktoria Berezina on lõpetanud kiitusega Hersoni Riikliku Tehnikaülikooli disainiteaduskonna (2017). 2022. aastal pälvis ta Eesti Kultuuriministeeriumi rahastatava ja Eesti Kultuuri Koja väljaantava Kultuuri Teo preemia vapruse eest sõja kajastamisel ja ukraina kunstnike näituse „Päästik” kureerimise eest Tartu Aparaaditehases tARTu galeriis. 2023. aastal nomineeriti tema projekt „Viktoria kirjad” Tartu kultuurikandja auhinnale kategoorias “Aasta sündmus” ja see kulmineerus raamatuga „Minu Herson” (Petrone Print, 2023). 2024. aastal sai temast Tartu Kunstnike Liidu liige.

Nomineeris Tartu Kunstimuuseum.