Mari Kurismaa
2026
„Videviku geomeetria“
Kumu kunstimuuseumis
Foto: Stanislav Stepaško

Mari Kurismaa award image
Close and return to category

Mari Kurismaa

Mari Kurismaa (s. 1956) on maalikunstnik ja sisearhitekt, kelle 1970. Aastate lõpus alanud loominguline tegevus ühendab endas peensusteni läbitunnetatud ruumitaju ja viimistletud esteetika, kus keskset rolli mängib geomeetria.

Kunstniku esimene muuseumiretrospektiiv „Videviku geomeetria” (26. IX 2025–22. II 2026) Kumu kunstimuuseumi 3. Korrusel B-tiivas koondas tema loomingu keskseid teostegruppe 1970. Aastate lõpust kuni uue aastatuhande esimeste aastateni, andes esmase ülevaate kunstniku laiahaardelisest tegevusväljast. Kurismaa varajasemat loomingut iseloomustab huvi eksperimentaalsete kunstivormide vastu, kuid tema loomingu tuntuim osa on siiski geomeetriline maalikunst. Oma maalides põimib Kurismaa arhitektuurseid struktuure, kus oluline roll on valgusel ja varjul ning värvide sujuval üleminekul. Tema maalides põimuvad mitmed 20. Sajandi avangardsed kunstisuunad: ühelt poolt kontseptualism, aga ka sürrealism ja metafüüsiline maal, viidetega antiigipärandile ning postmodernistlikule arhitektuurifilosoofiale. Tema jaoks on oluline professionaalne väljund olnud ka sisearhitektuur ning Eesti taasiseseisvumise järgsetel kümnenditel kuuluvad tema tuntumate projektide hulka Riigikogu istungitesaali ajaloolise interjööri restaureerimine, Eesti Draamateatri sisekujunduse renoveerimine ning Kadrioru kunstimuuseumi ajalooliste ruumide kujundamine. Lisaks on Kurismaa osalenud mitmete näituste kujundamises ning vähem oluline ei ole tema panus õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias (EKA), kus ta 1980.–1990. Aastatel õpetas sisearhitektuuri kateedris maalikunsti.

Mari Kurismaa lõpetas 1979. Aastal toonase Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (tänase EKA) mööbli- ja ruumikujunduse eriala. Pärast pikaajalist tegutsemist maalikunstniku ja maaliõppejõuna kaitses ta 1994. Aastal EKA juures ka magistrikraadi, ent pöördus 1990. Aastate lõpus otsustavalt pedagoogika juurest tagasi sisearhitektuuri. Eesti Kunstnike Liidu liige on ta 1987. Aastast ja Eesti Sisearhitektide Liidu liige 1999. Aastast. Teda on tunnustatud näiteks Vilniuse maalitriennaali diplomiga (1990), Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga (1993) ja Konrad Mägi nimelise kunstipreemiaga (2025) ning tema maalid kuuluvad mitmetesse muuseumikogudesse.

Nomineeris Eesti Kunstimuuseum.