VAHETA TAUSTA
    MENÜÜ

    2016: Peapreemia Eleriin Ello “Lähemale” (2015)

    Eleriin Ello (1984) loomingu aluseks võib pidada looduskeskkonda ja selle mõju käitumisele, kultuurile sügavamas plaanis. Oma kaemuslikku vaadet maaliks vormistades püüab kunstnik tabada tasakaalupunkti realismi ja abstraktsionismi vahel. Tunded ja meeleseisundid lisavad jälgimisele oma filtri, tähelepanu keskendub intiimsetele toonidele looduses, nii et tulemuseks on emotsionaalne hüperrealism.  Maalides valitsevad helged tunded – toetus, hellus, õrnus, koosolemine, kokkukasvamine, aga ka vajalik üksindus. Eleriin Ello: "Lähtusin stseenidest, mis on mind lummanud oma abstraktsuse, rütmilisuse, võnkumiste ja värelustega. Minu esimesed mälupildid on varjude ja valguse liikumised ja vihm porilombil lainetamas ja mullitamas." 2012 – Baltimaade noore maalija preemiakonkurss, III koht

    Nominendi esitas Tallinna Kunstihoone.

     

    Nominent: Enn Põldroos „Plaks!“ (2015).

    Enn Põldroos (1933) on Eesti kultuuris olnud mitmekülgselt tegev – maali- ja monumetaalkunstnik, digigraafik, kirjanik, Kunstnike Liidu esimees ja parlamendiliige. Põldroos on loonud sadu maale ja monumentaalteoseid. Viimastest võiks olulisemateks pidada "Raadiolille" (1978, Raadiomajas), "Eestimaad" (1983, Eesti saatkonnas Moskvas), "Inimeste elu" (1985, Tallinna Linnahallis) ja "Varju ja valguse piiril" (1993, Eesti Rahvusraamatukogus). Temaatiliselt on Põldroos puudutanud nii sotsrealismi, rahvusromantismi kui ka sürrealismi. Tema teosed pole kunagi kandnud otseselt ideoloogilist, vaid pigem sügavamat, inimlikku ja mõistatuslikku sõnumit. 2000. aastatel on Põldroos oma kunstiloomes kasutanud ka arvutit, luues digigraafilisi kunstiteoseid.

    2013 – Konrad Mäe medal

    2006 – Riigivapi III klassi teenetemärk

    2002 – Riigivapi IV klassi teenetemärk

    2002 – Eesti romaanivõistluse III koht

    1987 – NSV Liidu riiklik kunstipreemia

    1973, 1983 ja 1986 – Kristjan Raua kunstipreemia

    1969, 1975 – Vilniuse maalitriennaali preemia

    Nominendi esitas Eesti Kunstnike Liit.

     

    Nominent: Kristi Kongi „Pilt läbi pisarate. Visuaalne essee akende vaatlemisest” (2016)

    "Pilt läbi pisarate. Visuaalne essee akende vaatlemisest" on võimas ruumiinstallatsioon Kristi Kongilt (1985), viimaste aastate ühelt silmapaistvamalt Eesti maalikunstnikult. Viiest õlimaalist, kahest videoekraanist ja valgusobjektist koosnev lavastuslik keskkond mõjub vaatajat suunava koordinaatteljestikuna virtuaalreaalsusesse, kus värvist on saanud valgus ja valgusest värv. Värvigamma, mida kunstnik läbi isikliku prisma vaataja võrkkestale projitseerib, on intensiivne, ergastatud, peaaegu valus. Metafoorsel tasandil on see sillerdav värvide mäng ja neoonvalgus tegelikult meile kõigile tuttav – tõepoolest, see ongi tänapäeva maailmatunnetus keset nutiseadmete, sotsiaalvõrgustike ja reklaamidega palistatud kaubastatud linnaruumi.

    2013 – Sadolini nüüdiskunstipreemia
    2016 – Köler Prize'i nimelisele nüüdiskunstipreemia nominent
    2011 – Noore kunstniku preemia

    Kandidaadi esitas kvartaliajakiri KUNST.EE.

     

    Nominent: Laura Põld "Sada ulma keset merd" (2016).

    Tänapäeva kunstis on üha keerulisem teha vahet teosel ja ekspositsioonil. Laura Põllu (1984) isiknäitus "Sada ulma keset merd" on samas ka teos "Sada ulma keset merd", mis omakorda koosneb katkenditest ja detailidest, mida on võimalik ka eraldi eksponeerida. Veelgi enam – täpseim määratlus antud projektile on "lavastatud jalutuskäik". Niivõrd ühtset, massiivset ja mitmemeelelist kogemust on Eesti kunstist raske leida. Kunstnik ise on öelnud: "See on kollektsioon paikadest, ruumikogemustest, värvidest, materjalidest ja valgusest stuudio seinal, mida olen küll püüdnud kaardistada, aga mille tegelik olemasolu muutub iga päeva järel ebatõenäolisemaks. Ideed ringlevad ja moonduvad läbi erinevate ruumide, ateljeede ja aja.

    2016 – Köler Prize'i peapreemia

    2014 – Eesti Kultuurkapitali aastapreemia

    Nominendi esitas Tartu Kunstimuuseum. 

     

    Nominent: Sigrid Viir “Hirmus ilus torukael” (2016)

    Sigrid Viiri (1979) seeria lähtub George Lakoffi ja Mark Johnsoni raamatust "Metafoorid, mille järgi me elame". Selle keskmes on katakreesi mõiste rakendamine visuaalse materjali teenistusse: "Katakrees on kahe metafoori kokkupõrge, taotuslik apsakas millegi rõhutamiseks, kus sobimatud mõisted ühendatakse sõna tavapärast kasutust eirates." Seeria on Viirile omaselt visuaalselt ja tonaalselt ergas ning koosneb ideestikust lähtuvalt teatavastest "kokkupõrkunud" elementidest, mida saadab fotoseeria. Äärmiselt täpselt on metafooride kokkupõrge üle kantud füüsiliste objektide omavahelistesse suhetesse, kõnetades vägagi poeetiliselt meie argielu metafooridest kumavat absurdsust.

     

    2011– Köler Prize'i nominent

    2013 – Eesti Kultuurkapitali aastapreemia

    Nominendi esitas Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum. 

     

    Nominent: Tõnis Saadoja "Etüüdid klaverile ja lõuendile" (2015).

    Tõnis Saadoja (1980) "Etüüdid klaverile ja lõuendile" on seeria maale tänapäevaste vaikelu motiividega. Autori versioonis on mimeetiline foto- või hüperrealistlik maalikeel kombineeritud maalikunstile omaste vormimängudega. Tulemuseks on hübriidne kompositsioon, mis mõjub paradoksaalselt just nagu tegelikkust reprodutseeriv dokumentaalfoto, tuues samas selgelt esile pintslilöögi kordumatuse esteetika, mis ankurdab lõpptulemuse vastuvaidlematult maalikunsti ajalooregistrisse. Motiivistik hõlmab peamiselt 20. ja 21. sajandi esemeid: fragment "Estonia" klaverist, nutitelefonist, Tšaika mudelautost jne. Küünlamotiiv on ühtlasi viide kunstniku ühele lemmikule Gerhard Richterile. Maaliseeriat on kirjeldatud ka krüptilise, melanhoolse ja distantseerituna.

    2015 – Konrad Mäe medal

    2013 – Kristjan Raua kunstipreemia

    2011 – Köler Prize'i publikupreemia

    2006, 2008, 2012 – Eesti Kultuurkapitali aastapreemia

    Nominendi esitas Eesti Kunstimuuseum.